Kujutan ette, et olen täiskasvanud ja mul on oma pere. Kümme aastat järjest lähen koju ja kõik on okei. Lapsed on korras, terve pere on korras. Ainult esmapilgul.

Lähen veel kümme aastat koju ja kõik tundub olevat korras. Ainult esmapilgul. Ma lähen koju ja kõik on võlts. Kõik vestlused, kõik tunded, kõik.

Ja ühel päeval lähen koju ja kõik, mis on võlts, ongi see, mis tundub olevat korras.

Kuni ühel päeval ma ei lähegi koju. Mina nii ei taha.