"Olend väljastpoolt meie maailma"

Karl jõuab koju. Koduväravast sisse astudes märkab poiss aias suurt tumedat kogu. Ta sammub vargsi objektile lähemale. Karl kuuleb enda seljatagustest põõsastest lehtede krabinat. Poiss pöörab ümber ja kukub üllatusest lausa pikali. Seal samas tema ees seisab päris ehtne tulnukas.

Olend on väikest kasvu, türkiissinise naha, hiiglaslike safiiri taoliste silmade ja teravatipuliste kõrvadega. Tulnukas ulatab Karlile oma pikkade sõrmedega sinise käe ja tutvustab ennast: “Tere, mina olen Zuzu!” sõnab tulnukas nagu oleks tema siinviibimine iseenesestmõistetav. Maaväline olend aitab Karli püsti ja küsib Karlilt ta nime. Poiss on šokeeritud, sõnad ei taha ta suust väljuda, kuid lõpuks võtab ta ennast kokku ja vastab. Tulnukas lausub: “Ma lendazin kozmozes, aga kahjukz zai mu kozmozelaeval kütuz otza ja see kukkus alla.” Tulnukas jätkab: “Ma olekzin tänulik, kui za aitakzid minu kozmozelaeva parandada, et ma zaakzin koju tagazi minna.” “Praegu olekz mul vaja zinu pool ööbida,” sõnab Zuzu. Karl annab selleks loa ja juhatab olendi sisse. Nad hiilivad trepist üles Karli tuppa.

Järgmisel hommikul annab Zuzu Karlile nimekirja asjadest, mida on kosmoselaeva parandamiseks vaja. Karl uurib enda vanematelt, kust neid asju saaks. Ta vanemad on segaduses. Karl mõtleb kiiruga ja vastab: “Ah, meil on füüsikas mingi projekt vaja teha.” Järgnevatel päevadel muretseb Karl Zuzule kõik vajalikud kosmoselaeva osad ja tulnukas parandab laeva. Nad on kokku leppinud, et Zuzu lahkub Maalt homme öösel.

Vahetult enne lahkumist käitub Zuzu kuidagi imelikult. Karl küsib tulnukalt: “Mis viga?” “Ma olen tahtnud ammu zulle öelda, et ma ei ole olnud päriz auz,” vastab Zuzu Karli küsimusele. “Mida!” karjub Karl, üle kosmoselaeva mürina. “Minu planeedi elanikud ozkavad tulevikku ennuztada,” karjub Zuzu vastu, “zinu keel hävib!”

Karl haarab Zuzu käest ja tõmbab olendi kosmoselaevast välja, masin aga lendab kosmosesse. Karl pärib: “Mis juhtub?” Zuzu vastab: “Tulevikuz pole eezti keelt enam olemaz.” “Kas selle vastu midagi ette võtta ei saa?” tahab poiss otsekohe teada. “Zina üksi küll mitte,” vastab tulnukas.

Nüüd on aeg Karlil enda vanematele kogu olukorrast rääkida. Karli vanemad jahmuvad, kui nende poeg esitleb neile tulnukat, kuid nad jäävad lõpuks lugu uskuma ja on nõus aitama.

Karli pere ja Zuzu hakkavad käima Eesti koolides, et levitada oma sõnumit. Zuzu jutustab eestlastele, kuidas tema emakeel hävis, sest tema planeedi inimesed hakkasid järjest rohkem rääkima võõrkeeli ja nende keel kadus sootuks. See paneb eestlased mõtlema, keegi neist ei tahaks, et nende ilusa keelega juhtuks sama. Kas eestlased ühinevad, et päästa oma emakeel?