Elva kooli muuseumi loomine

Idee teha Elva koolile oma muuseum, tekkis seoses kooli 100. juubeliga, mida peeti 2013. aastal. Ettevalmistused selleks algasid juba paar aastat varem. Hoogu lisasid Elva muuseumi likvideerimine, kust saadi palju likvideerimisele kuuluvaid materjale ja stende. Aga suuresti realiseerus muuseumi rajamise plaan siiski peale kohtumist Elva kauaaegse koolijuhi Johannes Langi järeltulijatega. Just nende käest saadud kogud moodustavad muuseumi kullafondi. Johannes Lang oli kõige kauem Elvas kooli juhtinud mees (1923 kuni 1944). Tema ja ta sugulased suutsid läbi terve nõukogudeaja alles hoida oma kooliaegseid dokumente ja isegi kooli lipu. Ka praegu elab Johannes Langi lapselapselaps Elvas oma vanavanaisa majas ja on kooli ajaloo kohta välja andnud neli köidet dokumente ja ajaloosündmuste kirjeldusi.

Olemasolev ekspositsioon muuseumis koosneb valdavalt annetustest. Kool on sinna panustanud minimaalselt. Suurem osa muuseumi materjalidest on süstematiseerimata ja korralikult arhiveerimata. Korralikult arhiveeritud on ainult kauaaeegse õpetaja Uno Kuresoo materjalid ja õpetaja Aino Ranna dokumendid. Osaliselt on kataloogi kantud ka muuseumi kogudes olevad raamatud ja õpikud. Põhjus lihtne, sest muuseumi asutaja ja juhataja teeb seda tööd oma vabast ajast ja tahtest.

Sellele vaatamata muuseumi fondid pidevalt täienevad annetustega. Aja jooksul on vahetatud ka stende ja väljapanekuid. Viimati 2018 kooli 105. juubeli eel.

Muuseumit kasutatakse ka muuseumitundide läbiviimisel. Välja on töötatud ka vastavasisulised temaatilised töölehed. Peamiselt on muuseumitundide osalejad algklasside õpilased. Muuseumi fonde on kasutatud ka 5. klassi töövihiku koostamisel. Muuseumi on tutvustatud ka kooli külalistele.

Koolimuuseumi esimene ekspositsioon oli suures osas pühendatud kooli ajaloole ja valmis vahetult enne kooli 100. juubelit. 2017. aastal sai vahetatud stendid, sest likvideeriti raudteejaamas asunud Kalju Hooki poolt koostatud Elva ajaloo püsinäitus ja linnavalitsus andis stendid ja vitriinid koolimuuseumile. Sellega seoses lisandus koolimuuseumi ekspositsiooni ka Elva ja selle ümbruse materjale.

Seoses kiirete muutustega vabariigi elus, on püütud ka muuseumi väljapanekuid kaasajastada.

Praegune Elva kooli muuseum ei ole esimene katse jäädvustada kohalikku ajalugu. Peale seda, kui 1969. aastal tähistati pidulikult nõukogude võimu poolt 1944. aasta augustilahinguid Elvas ja selle ümbruses ning pandi püsti mitmeid mälestusmärke, avas kohalik ajalooõpetaja Aino Tamm ühes klassis nn Lahingukuulsuse toa. Klassi seinu ehtisid väljapanekud lahingutest Elvas ja selle ümbruses 1944. aasta augustis. Aino Tamm koos õpilastga pidas kirjavahetust siin sõdinud nõukogude sõdurite sugulastega ja paljud neist käisid Elvas, sest siia olid maetud nende omaksed.

Kahjuks on need materjalid kaduma läinud, sest peale Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal Lahingukuulsuse tuba likvideeriti ja materjalid anti üle Elva muuseumile. Seal aga ilmselt ei peetud vajalikuks seda ajalugu säilitada, sest kui Elva muuseum likvideeriti, siis polnud Lahingukuulsuse toast jälgegi. Ainukeseks märgiks sellest on külalisteraamat, mida praegune koolimuuseum jätkab.

Autor: Tiit Ustav

Ülevaade Elva koolimuuseumi väljapanekust

Kooli ajalugu

1913. a. -1919. a.

Direktor 1913 – 1917 Jaan Linsi

1913. a. novembris saadi luba kooli avamiseks Elvas linnakodanik Vasara majas. Kooli nimeks sai Elva 2-klassiline Ministeeriumikool. Õppetöö toimus vene keeles kuni 1917. aastani.

Direktor 1917 – 1919 Jaan Linsi

Elva kool muudeti 6-klassiliseks. Nimeks sai Elva 6-klassiline Algkool.

1913. a. -1919. a.
1919. a. – 1923. a.

Direktor 1919 – 1923 Arnold Muna 

1923. a. 16. septembril sai Elva kool seoses Elvale aleviõiguste andmisega nimeks Elva Alevi Algkool.

1919. a. – 1923. a.
1923. a. – 1941. a.

Direktor 1923 – 1941 Johannes Lang(e) 

16. novembril toimus Elva Postijaama hoonest ümberehitatud koolimaja avamine ja pühitsemine. Siiani oli Elva kool töötanud üürimajades. Sellest tähtpäevast peale tähistatakse Elva kooli aastapäeva 16. novembril.

1923-28 töötasid kooli juures täiendusklassid keskkooli I klassi programmi alusel.

1927. a. 31. mail istutati praeguse Tartu maanteel asuva koolimaja tagant kaseallee Kesk tänavale.

1938. a. 1. mail sai kool uueks nimeks Elva Linna Algkool (seoses Elva linnaõiguste andmisega).

1923. a. – 1941. a.
1941. a. – 1944. a.

Direktor 1941 – 1944 Johannes Lang(e) 

1941. a. 12. mail sai kool nimeks Elva Mittetäielik Keskkool.

1941. a. sügisel saksa okupatsiooni ajal sai kool taas Linna Algkooli nime.

1941. a. – 1944. a.
1944. a. – 1945. a

Direktor 1944 – 1945 Helmi Kiisküla

1944. a. augustis hävis sõjatules Elva koolimaja.

1944. a. 1. novembril taastati Elva Mittetäieliku Keskkooli nimi. Avati VII klass.

1944. a. – 1945. a
1945. a. – 1954. a.

Direktor 1945 – 1948 Mihkel Roonurm

1945. a. 1. septembril avati Elva koolis VIII klass. Kool sai nimeks Elva Keskkool.

1946. a. 1. septembril eraldati Elva Keskkoolist vene õppekeelega klassid ja neist moodustati Elva Mittetäielik Keskkool. Direktor – Peeter Kattala.

Direktor 1948 – 1954 Mihkel Karro

1949.a. juunis lõpetas Elva Keskkooli I lend

1945. a. – 1954. a.
1954. a. – 1960. a.

Direktor 1954 – 1958 Herbert Kaselo 

1954.a. hakati Elvas Tartu mnt ehitama koolimaja.

Direktor 1958 – 1960 Lembit Raid 

1958.a. 1.septembril likvideeriti vene õppekeelega Elva 7-kl. Kool ja klassid ühendati Elva Keskkooliga.

1958.a. 20. sept. avati uus keskkoolihoone Tartu mnt. 3.

1954. a. – 1960. a.
1960. a. – 1973. a.

Direktor 1960 – 1973 Arvo Mälberg 

1962.a. juunis lõpetas esimene töökasvatuse (polütehnilise õpetuse) lend.

Direktor 1973 – 1975 Albert Aavasalu

1969. a. lõpetas esimene ja siiani ainus spordikallakuga klass.

1970. a. 1.septembril avati Tartu mnt. 3 keskkooli hoone juurdeehitis.

1971. a. lõpetas esimene süvaõppega kirjandusklass.

1960. a. – 1973. a.
1973. a. – 1987. a.

Direktor 1973 – 1975 Albert Aavasalu 

Direktor 1975 – 1980 Edgar Kurg

1978. a. lõpetas esimene kaubandusklass.

Direktor 1980 – 1987 Vello Namm

1973. a. – 1987. a.
1987. a. – 1991. a.

1987. a. 1. septembril alustas Elvas tööd kaks keskkooli:

Elva I Keskkool Tartu mnt. 3
Elva II Keskkool Oktoobri pst. 2


1987 – 1991 Elva I Keskkooli direktor Kai Kivipõld

1987 – 1991 Elva II Keskkooli direktor Vello Namm

1978. a. lõpetas esimene kaubandusklass.

1987. a. – 1991. a.
1991. a. – 1995. a.

1991. a. sügisest on Elvas Elva Keskkool (Puiestee 2), Elva Põhikool (Tartu mnt. 3)

1991 – 1995 Elva Põhikooli direktor Kai Kivipõld

1991 – 1995 Elva Keskkool direktor Vello Namm

1991. a. – 1995. a.
1995. a. – 2002. a.

1995. a. 1. juulist nimetati koolid ümber Elva Gümnaasiumiks (Puiestee 2) ja Elva Algkooliks (Tartu mnt. 3).

1995 – 2002 Elva Algkooli direktor Kai Kivipõld

1995 – 1998 Elva Gümnaasiumi direktor Vello Namm

1997. a. avati progümnaasiumi klass.

1998 – 2002 Elva Gümnaasiumi direktor Ain Jõesalu

1999. a. avati kaugõppeosakond.

1995. a. – 2002. a.
2002. a. – k.a.

2002 .a. liideti Elva Gümnaasium, Elva Algkool ja Peedu Algkool Elva Gümnaasiumiks.

2002 – 2006 direktor Kalmer Kivi

2007 – 2014 direktor Martti Kangor

2014 – k.a. direktor Tarmo Post

2002. a. – k.a.

Elva Gümnaasiumi tunnuslause

Teadmised on igihaljad