Kättemaks
Ta lämmatab sügise, lämmatab lumega.
Võtab talt värvid, jätab ta jumeta.
Käsutab külmaga, valitseb jääga,
kustutab elusid oma pakase käega.
Ta vastu mässavad kevadised kiired,
võtavad võimu talt, võtavad viimase.
Kuid tema jääb külmaks, tema jääb ootama,
ta lämmatab sügise, lämmatab lumega.
