Kaunil emakeelepäeval, 14. märtsil katsid Elva Gümnaasiumi seinu eesti keelemeeste loodud sõnad ning kirjanikud, kes on meie keelele andnud nii luules kui proosas keelelise ilu ning sõnalise tähendusrikkuse.
Ei oleks meil ilma Johannes Aavikuta uute sõnade laenamist murdeist ja soome keelest: aare, hetk, häirima, julm, levima, raev, siirduma, tootma vallutama. Ligi pool Aaviku keeleuuenduslikest ettepankuist kestavad eesti keeles tänini.
Seintel ilutsesid Johannes Aaviku, Kristjan Jaak Petersoni, Otto Wilhelm Masingu ja teiste keelemeeste loodud sõnad. Samuti Lydia Koidula, Betti Alveri, Kristiina Ehini ja teiste kirjanike sisukad mõtted eesti keele hoidmisel ja väärtustamisel. Õpilased said teadmisi meile oluliste keelemeeste ja eesti keele seisjate eest – nende inimeste tähtsusest.
Tundides anti õpilastele uurida, miks üks või teine keelemees on meile oluline, samuti koostati teistele klassidele ülesandeid sel teemal – valida mõte, mis neid endid kõige rohkem kõnetas. Põnevust lisas ka mõtlus, milline oleks laste endi sõnum eesti keele kohta, kui panna nende pildid ja jutumullid kooli seintele ning põhjendada oma mõtet.
Ülekoolilises mõttemängus anti ülesanne kasutada teisest keelest laenatud sõna eesti keeles. See ülesanne tekitas põnevust ning korralikku ajude ragistamist. Mõttemäng koosnes seitsmest lausest – sõnast ning oli võimalus rühmades ülesandeid lahendada.
Lisaks toimus tviteratuuride konkurss, kus õpilased mõtlesid välja erinevaid mõtteid, vanasõnu ja luues tsitaate uues kuues. Tviteratuur on pikema teksti kokkuvõte või algupärane tekst. Õpilased said valida kolme teema hulgast:
Tuntud teos või film tänapäevases võtmes (tviteratuuriks saab inspiratsiooni mõnest tuntud teose sündmustikust, tuues see tänapäevasesse konteksti). Nt Arno aitab Tõnissonil kiriliku laulusalmi asemel Nublu riime õppida. Või võimalus kaasajastada muinasjuttude sõnumeid.
Korraldati ka viktoriin teemal: estoinglish, kus tuli pakkuda omasõna ingliskeelse sõna asemel. Kuna tänapäeval vohab noorte keeles palju ingliskeelseid sõnu, siis pakkus see teema palju mõtlemisainet noortele, seda enam, et noored kasutavad väga palju oma keeles anglitsisme. Eesti keel on pidevas muutumises, tänagi selle suurimaks mõjutajaks inglise keel.
Samuti oli kõikidel õpilastel, lapsevanematel ning kooli töötajatel võimalus arvamust avadada, milline on nende meelest kõige eestilikum sõna. Kokku kasutads seda võimalust 107 inimest ning kõige enam tõsteti esile sõna TERE.
Nagu ütles Lennart Meri: „…oleme ainus Eesti riik maailmas; ainus, kus räägitakse ja mõeldakse eesti keeles.“
Või president Alar Karise mõte: Vaid eesti kirjanduse kaudu sünnib eesti vaim ja mõte, areneb ja säilib meie keel, antakse just meid ümbritsevale nimi, sõnastatakse eestlase sees toimuv, meie lugu.
Meie õpilased suhtuvad lugupidavalt oma emakeelde kui oma ema keelde.
Hille Kõrgesaar (eesti keele ja kirjanduse õpetaja)
