Sel sügisel Liikuma Kutsuva Kooli programmi vapikooli tiitli pälvinud Elva gümnaasium ja Puhja kool pingutavad, et koolilapsed rohkem liikuma saada, kuid keeruliseks teeb olukorra vanema kooliastme laste programmi sulandamine.
2016. aastal moodustatud Liikuma Kutsuva Kooli võrgustik kuulutas esimest korda välja vapikoolid, kes võtsid ette süsteemseid muudatusi, kellel on tegus tiim, pikaajalised eesmärgid ja kes panustab Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku. Vapikooliks valiti järgnevaks kolmeks aastaks kolm kooli, Tartumaa koolide kõrval sai tiitli Jüri gümnaasium.
Nii Elva gümnaasium kui ka Puhja kool liitusid võrgustikuga 2018. aastal ning nad on kujundanud omanäolised süsteemid, et lapsi rohkem liikuma suunata. Teineteisest 15 kilomeetri kaugusel asuvatele koolidele jagab Liikuma Kutsuva Kooli võrgustiku tiimi liige Leene Korp kiidusõnu. Sellest hoolimata on koolidele väljakutseks vanemate laste programmi kaasamine ja muretsevad lapsevanemad.
Puhja kooli õppejuhi Riin Massuri sõnul läbis kool vapikooliks kandideerimisel mitu etappi. Esmalt levitati mõtteviisi, et liikumine on koolipäeva loomulik osa. Edasi moodustati Vunk-meeskond, kes koolis liikuma kutsub, õpetajad läbisid koolitused ja aktiivne ainetund hakkas kooliellu jõudma. Remondi tõttu toimus koolis õppetöö vahepeal neljas õppehoones, mis samuti laste liikumist soodustas. Lisaks disainiti päevakava, millega lükkus hilisemaks tundide algusaeg, tunniplaanis on paaristunnid ja 50-minutiline lõuna- ja liikumispaus.
Massuri sõnul tekitas Puhja kooli päevakava küsimusi lapsevanemates, mistõttu pidi kooli juhtkond tegema selgitustöid, kas lapsed on õues turvaliselt valvatud ega lahku kooli territooriumilt. Nüüdseks on mured lahendatud ja Massuri sõnul on liikumisest saanud loomulik koolipäeva osa.
Elva gümnaasiumi arendus- ja huvijuhi Heliise Riisaare sõnul on kõik, mida nad oma õpilaste liikumise heaks teevad väga loomulik. „See ei ole mingisugune imeasi, mis me siin teeme,“ ütles Riisaar.
Riisaare sõnul alustati Elva gümnaasiumis esmalt aktiivsete vahetundide korraldamisega, mida mentorõpetajate juuresolekul viivad läbi 4.-6. klassi õpilased. Sellest sügisest on 1. klassidel lisaks kehalise kasvatuse tundidele kolm korda nädalas liikumispausid, mida sisustavad Elva valla kuue spordiklubi treenerid. Liikumispausid ja kehalise kasvatuse tunnid on 1. klassi õpilastele vahelduseks üldainetundidele ja 45-minutilised pausid on paigutatud päevakava keskele. Õppeaasta jooksul saab õpilane proovida läbi kuus spordiala: jalgpall, korvpall, judo, iluvõimlemine, kergejõustik ja tennis. Nii saavad lapsed Riisaare sõnul laiapõhjalise liikumisharjumuse ja tutvuvad erinevate spordialadega.
Elva gümnaasiumi direktor Tarmo Post ütles, et kooli juhtkonnas on liikumine aukohal ja algklasside lapsed tunnevad liikumise vastu huvi, kuid Elva gümnaasiumile on väljakutseks saada aktiivsemalt koolipäeva sees liikuma 7.-12. klassi õpilased.
Autor: Kristin Lass/ TÜ ajakiri Peegel 03.10.2020
