Kosutavalt vaheajalt tulles ootas I ning III – IV kooliastme õpilasi 2. mail tavapärasest pisut teistsugune koolipäev. Seda päeva aitasid ette valmistada koos õpetajatega 7. ja 11. klassi õpilased. Koolimajas sees toimus 1.-3. klasside teaduspäev ning ümber Arbi järve liikusid 7.-10. klasside õpilastest koosnevad 3-6 liikmelised võistkonnad. Päev oli tore ning varasemalt õpitud teadmisi kinnistav. Rohetehnoloogiaid puudutavad tegevused valmisid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) projekti “Keskkonnaalane põgenemistuba” toel. Õpilaste rohetehnoloogiaalase teadlikkuse suurendamiseks kirjutasid projekti õpetajad Monika Tasa ja Annika Matrossov.
I kooliastme teaduspäev
Teaduspäeval oli 1. klasside õpilastel võimalus vaadelda kaasõpilaste poolt ettevalmistatud katseid. Siinkohal täname kõiki õpilasi, kes olid näinud vaeva ning valmistanud ette katsed. Nendeks olid Kermo Linde (1.b), Indrek Larm (1.c), Emil Pisek (1.c), Loore Hanni (1.c), Gregor Kalnapenkis (2.b), Oliver Koppel (2.b) ning Iris Valk (2.b).
11. klassi õpilased valmistasid juhendaja Geil Siimu abiga ette 10 looduse- ja keskkonnaalast töötuba. 1.kooliastme õpilased said osaleda kolmes erinevas töötoas.
Prügi sorteerimise töötoas oli võimalik tutvuda erinevate prügiliikidega ning tutvuda ringmajandusega. Töötoas “Muld ja kompost” õpetati õpilastele, kuidas teha looduslikest vahenditest väetist ning kuidas kompost tekib. Vee olemuse töötoas räägiti sissejuhatavas osas, missugune on mere saastatus ja kuidas laevad seda puhastavad. Lisaks said lapsed näha kolme erinevat katset. 11. klasside ettevalmistatud töötoas “Eluslooduse riigid” said õpilased loomade ja taimede pilte sorteerida vastavalt liigile ning lisada neile juurde nimetuse. Töötoas “Energia” tutvustati õpilastele erinevaid energia liike ja keskkonnasõbralikke energiatootmis võimalusi. Õhu ja kuumaõhupalli töötoas uuriti õpilastelt miks on kuumaõhupall olemas ning kuidas see lenda. Hiljem said õpilased ise meisterdada rühmas kuumaõhupalli. Keskkonnaprobleemide töötoas tutvustas 11.klasside õpilane väga põhjalikult kliimasoojenemisest, vee ja õhu saastumisest, tuleohtlikkusest looduses ja mürgistest gaasidest. Töötoas “Kunst looduses ja taaskasutuses” said õpilased joonistada looduslike värvidega. Lisaks oli võimalus osaleda kahes erinevas teadusteatri töötoas.
Oma suurepärase panuse andsid ühe teadusteatri ettevalmistamisel ning läbiviimisel kaks vahvat Punamütsikest, kelleks olid õpetaja Kaja Kalmus ning 8.a klassi õpilane Grete Koppel. Nad valmistasid koostööna ette suurepärase teadusteatri, kus ei puudunud ka kõva pauk. Võrdväärselt põnev oli ka Hendri Lippingu ja Robin Pindmaa teadusteater, kus iga katse juurde esitati huvitav lugu. Lisaks toodi õpetajate poolt välja, et juhendajad olid väga asjalikud ja abivalmid.
Teaduspäeval andis oma panuse 1.kooliastme töötubadesse meie kooli õppejuht Merle Sasi. Kes arutles õpilastega plastikpudelite taaskasutusest, vaadati filmi plastiksaarest ning lisaks tehti koos vahva katse, kus õpilased said pudelitest parve ehitada. Uurida, kas ja millise raskuse all see ujub.
III-IV kooliastme keskkonnateemaline maastikumäng
Maastikumängu ettevalmistused tehti koostöös 11. klassi õpilastega, kes õpetaja Geil Siimu juhendamisel said juba kuu aega varem ülesande uurida meid ümbritseva keskkonna jätkusuutliku kasutamise teemasid nagu näiteks, kuidas toota inimkonnale toitu, vajalikke riideid või elektrit selliselt, et me säästaksime oma planeeti; milline mõju on inimtegevusel meid ümbritsevale loodusele – nii taimedele kui ka loomadele; kuidas olla säästlik tarbija või jätkusuutlik teenusepakkuja. Uuritu põhjal tuli koostada matkamängu tarbeks erineva ülesehitusega tegevuspunkte või probleemülesandeid. Matkamängu panid Actionbound rakenduses kokku kooli huvijuht Tiina Lauri ja haridustehnoloog Paula Saaremäe.
Õpilased kogunesid Tartu maantee õppehoone ees, kus jaguneti gruppideks ning loositi esimesed ülesanded. Rajale pääses võistkond alles siis, kui keskkonnateemaline ristsõna või mõistete doomino oli lahendatud. See andis hea võimaluse rajal liikuvaid õpilasi hajutada ja edasistes tegevuspunktides ummikuid vältida. Rada oli üles ehitatud selliselt, et võistkond liikus koos nutiseadmega Elva linnasüdame kaunis looduses. Osad ülesanded olid lahendatavad rakenduses, kuid oli ka mehitatud tegevuspunkte, kus õpetajad ja 11. klassi õpilased põnevaid tegevusi pakkusid. Õpilased olid rajal keskmiselt kaks tundi.
Ühe osana päevast tuli õpilastel läbida elektrooniline põgenemistuba, mille valmistasid ette 7. klassi õpilased loodusõpetuse tunnis. Põgenemistoa koostamiseks said võimaluse 30 õpilast. Kokku valmis Genial.ly keskkonnas 8 mängu. Kõige põhjalikumalt ja mitmekesisemalt koostatud põgenemistoa formaadis mängu “Läänemeri” said õpilased täna mängida. Õpilaste koostatud põgenemistuba on kaasahaarav, uusi teadmisi andev ning huvitavalt koostatud. Põgenemistoas on kasutatud erinevat tüüpi ülesandeid. Mängu koostasid Anastasiia Masliichuk, Delisa Illus, Carola Soo. Õpilasi juhendas õpetaja Aile Einola, huvijuht Heliise Riisaar ja haridustehnoloog Paula Saaremäe. Keskkonnateemalist põgenemistuba “Läänemeri” saab mängida siin.
Projekti koostades kirjutasid õpetajad: “Teemapäevade raames saame tuua kliimamuutuste probleemi kõige suurema publiku ette, mis on Elva Gümnaasiumis võimalik. Läbi ettekannete ja katsete või hoopis praktiliste tegevuste räägivad õpilased õpilastele, kuidas meie käitumine muudab meid ümbritsevat keskkonda ning mis on selle käitumise hind loodusele.” Usume, et täna jäi nii mõnigi õpilane mõtlema, kuidas me end ümbritsevat keskkonda veel paremini kaitsta ja hoida saaksime. Võibolla annab tänane koolipäev tõuke kasvõi selleks, et märgata ilu – tärkavat muru, väikeseid helerohelisi lehti puudel, linnulaulu ja puhast loodust, mis on linnakeskkonnas suhteliselt haruldaseks muutunud. Leida kodus võimalus prügi sorteerimiseks, vannis käimine asendada kiire duši võtmisega või odavate kiirelt kuluvate riiete asemel valida kas taaskasutatavast või kauakestvast materjalist tooteid.
Toetas Eesti riik.
