Neljapäeval, 24. novembril toimus Elva Gümnaasiumis õpilasvõistlus “Teadmisisu”. Vahvale õppepäevale olid kutsutud Elva valla koolide 4.-6. klasside teadusest ja tehnikast huvitatud õpilased. Meie kutsele reageerisid Palupera, Puhja ja Rõngu koolid. Kokku osales 24 õpilast, kellest moodustati 6 võistkonda. Eelnev vastavasisuline ettevalmistus ei omanud tähtsust, kuna päeva lõikes olid ülesanded jaotatud selliselt, et kõigepealt toimus vahendite, tööriistade ja seadmete tutvustav osa, sellega seotud ülesanne ning alles seejärel võistlusmomendiga ülesanne. Ülesannete lahendamisel said võistkonnad punkte, mille alusel tekkis võistluse pingerida. Juhtus nii, et jagati ka planeeritust kõrvale kalduvalt “märkamise või headuse” punkte.

Esimeseks õppisid osalejad, kuidas käsitleda akutrelli ja -kruvikeerajat. Harjutamiseks pidid kõik võistkonna liikmed paigaldama akutrellile aku, puuri või kruvikeeraja otsiku ning puurima puidust klotsi sisse augu ning selle sisse kruvi keerama. Selgus, et osalejate seas oli nii neid, kes oli akutrelli tööga väga hästi kursis, kuid ka neid, kes polnud kunagi seda tööriista käes hoidnud. Esmased katsetused tehtud, pidid võistlejad 25 minutiga meisterdama värava, mis püsiks püsti ja mahuks etteantud parameetritesse. Meil oli selleks A4 suuruses koopiapaberi kast. 

Päeva teises õpitoas tegid õpilased tutvust jootekolviga. Harjutavaks ülesandeks oli igal õpilasel konstrueerida ventilaator. Laual olid olemas propeller, mikromootor, patareipesa, ümarliist ja  erinevad kinnitusvahendid. Ventilaatori käivitamiseks ühendasid õpilased mikromootori ja patareipesa jootmise teel.  Võistluslik moment seisnes hoopis selles, et teatevõistluses tuli meeskonnal ükshaaval  lauatennise pallid juhtida ventilaatori abil eelnevalt valmistatud väravasse. Pealtnäha lihtne ülesanne tekitas palju elevust ning mängu käigus selgus, et rahulik liikumine võib olla tõhusam kui kiirustamine.

Ka viimases töötoas oli märgilise tähtsusega meeskonna enda valmistatud värav. Seekordseks ülesandeks sai Sphero Bolt keraroboti programmeerimine plokkskeemide abil. Teekonnal oli hulgaliselt takistusi ja võitjaks osutus meeskond, kelle robot jõuab esimesena enda valmistatud väravasse. Selle ülesande puhul tuli selgelt välja see, et edukamad on need võistkonnad, mis toimivad ühtse meeskonnana ja kõik liikmed annavad ülesande õnnestumiseks oma panuse.

Päeva jooksul tuli ette erinevaid ootamatuid olukordi, kus osalevad õpilased näitasid üles hoolivust ja mõistmist oma konkurentide suhtes. Näiteks juhtus ühe ülesande lahendamisel nii, et ühel võistkonnal ei õnnestunud ühtegi ventilaatorit õigesti käima saada. Kuid neile tulid appi vastasvõistkonnad, kes olid lahkelt nõus nendele oma ventilaatoreid laenama. See tegi suurt rõõmu kõikidele osapooltele.

Oli väsitav, aga põnev päev. Kõige rohkem punkte kogus Puhja võistkond. Kuid ma arvan, et sellest päevast oli võita enam, kui vaid esimene auhinnaline koht. Korraldajad õppisid seda, et alati peab olema varuks lisakomplektid ootamatuste lahendamiseks; õpilased on väga tähelepanelikud ja hoolivad oma kaaslaste suhtes; õpilased on äärmiselt leidlikud erinevate ülesannete lahendamisel ning seda, kui mõnus on töötada meeskondadega, kelle motivatsioon ja huvi on käsitletavate teemade osas kõrged. Suur aitäh võistlejatele, kes kogu päeva jooksul isukalt uusi teadmisi kogusid! 

Teadmisisu toidab Eesti Teadushuvihariduse Liit. 

Video päevast pani kokku Alari Talv.