Muusikanädala raames viis Trad. Attack!’i trummar Tõnu Tubli Elva gümnaasiumi õpilastele läbi kaks trummi töötuba. Töötoas tutvustas ta noortele uudset trummitehnikat. 9.a klassi õpilasel Annika Mäesalul oli võimalus Tõnuga ka veidi vestelda. 

Miks just trummid? Kuidas Te trummide juurde jõudsite?

See on tegelikult päris naljakas lugu, sest esialgu, muusikakoolis, ma õppisin vaskpuhkpille ja trombooni, aga siis üks Peterburi professor ütles mulle, et ma pean oma hambad sirgeks saama, et siis on toon parem ja siis ma sain breketid, aga breketitega trombooni mängida ei saa ja kaks kuud peale breketeid ma hakkasin oma sõbraga punkbändi tegema ja siis ma mängisin trumme ja sealt see kuidagi väga meeldis mulle.

Teie kohta on kirjutatud, et lisaks bändile tegelete ka sooloprojektiga, mis see täpsemalt on?

Sooloprojekt ongi mul selline, mul on siuke omaehitatud trummi set ja sellel on siuksed, kuidas ma nüüd ütlen, trummi trigerid või trummi päästikud, mis siis võimaldavad mul trummidega mängida kogu orkestri partiid. 

Ütleme, et noor inimene tahab saada trummariks, millega peab ta arvestama? Millised on need omadused, mis peaksid tal olema?

No, ainuke omadus tegelt on, et peab tahtmist olema nagu saada ja võibolla tuleb mõelda seda, et kas sa tahad teha muusikat või lihtsalt trumme mängida, et need on mingis mõttes  kaks erinevat asja, aga mingis mõttes samad asjad, et mina isiklikult arvan, et kui sul on tahtmine, siis sul on juba kõik hästi ja edasi on kõik järjepidevuse teema.

Ühesõnaga, on võimalik need omaduse aja jooksul omandada?

Absoluutselt, jaa. Rütmitaju on kõigil olemas, seda ma usun. 

Mis on trummariks olemise võlu?

(Naerdes) No, trummariks olemise võlusid on palju. Esiteks, sinu pill teeb kõige rohkem lärmi ja järelikult kõik tähelepanu on ikka trummil. Trummisoolo on siis kõik plaksutavad, aga teine asi on ka see, et trummar on ikka dirigent ka mingil määral, et kui trummar mängib valjemalt, siis mängib ka bänd valjemalt, kui trummar mängib vaiksemalt, mängib bänd vaiksemalt. Selles mõttes nagu minu jaoks, hästi põnev on see, et see on nagu päris suur vastutus nagu trummarina, et mitte lihtsalt ei kolista. Sa tegelikult vastutad selle eest, et nagu tiksuks kõik ja oleks nagu sujuv. 

Kui palju Te harjutate? Kuidas Te harjutate?

Mm, ma harjutan regulaarselt ja üksi. Ma teoorias hoiangi nagu harjutamise, kui sellise individuaalse teemana, seda ma teen üksi ja õpin tehnilisi asju, mida ma tõenäoliselt kunagi Trad.Attack!’iga või kuskil mujal ei mängikski, aga minu jaoks on see siuke ideaalmaailmas kolm tundi päevas, hommikul kella üheksast kaheteistkümneni. 

Kes on Teie eeskujud?

(Muiates) Minu ema ja isa ja siis Elva gümnaasium inglise keele õpetaja Tiina Tubli, aga trummaritena mulle meeldivad, või kahjuks või õnneks ma fännan neid, kes on kahjuks juba ammu surnud. Jazz`i maailmast Elvin Jones, Tony Williams ja Max Roach. 

Artikli autor: Annika Mäesalu

Juhendajad: Merike Allik ja Tiina Õunapuu