Elva Gümnaasiumi uuendatud õppekva sisaldab kõikide teiste valikuliste õppemoodulite seas ka Mehhatroonika moodulit. Mõne aasta eest oli mul võimalus seda moodulit oma äranägemise järgi kujundada. Nüüd sellel sügisel vedasin seitsmel nädalal mooduli viimast „Tootearenduse” õppeainet (35 kontaktõppe tundi) kaheksale gümnasistile.
Maaülikoolis olen seda valdkonda varasemalt õpetanud Tootmistehnika magistriastme tudengitele ja väikesemas mahus ka Tehnotroonika rakenduskõrghariduse üliõpilastele. Olen akadeemiliset maailmast juba viis aastat kui igapäevasest töövaldkonnast eemal, tegutsen oma tootearenduse ja ekspordiga tegeleva ettevõtette LAHZIT OÜ juures siinsamas Elvas ja sestap oli sellel sügisel natuke „Tagasi Kooli” tunne seista jälle klassi ees! Ja see tunne on tuttav ja hea!
Fotol: näide Elva tootearendusettevõtte toodangust, mida kasutatakse maailma kõigil kontinentidel. Igale peamisele tootele on graveeritud lisaks ettevõtte kaubamärgile ka päritolukoht ELVA, ESTLAND.
Saksamaa suurte töösutsettevõtete juhtidel on „poolriiklik” kohustus mingi aja tagant käia koolides oma teadmisi-kogemusi jagamas. Enamasti ülikoolides. Tagasisideks on need külalislektorid andnud seda: see on hea viis oma mõtteid ja teadmisi korrastada! Nii ka siis mina sattusin Elva Gümnaasiumi abiturientide ette! Oma teadmisi jagamas ja mõtteid korrastamas!
Tootearendust käsitlev aine on tavaliselt ülikoolides sätitud stuudiumi lõpu poole. Põhjusega. See eeldab, mitmete eeldusainete varasemalt läbimist, nagu näiteks materjaliõpetus, erinevad tootmistehnoloogilised ained, modeleerimine CAD-keskkonnas. Sest ei saa ju luua uusi tooteid, mõistmata millisel viisil neid tulevikus valmistama (tootmestama) hakatakse!
Fotol: näited Mehhatroonika mooduli läbinud abiturientide toodete eskiisidest
Elva Gümnaasiumi Mehhatroonika valikmoodul sai õppekavasse kärbitud kujul, sest iga õppeaine jaoks ei jagunud valdkonnas end hästi tundvat õpetajat, näiteks Tehniline mehaanika ja materjaliõpetus. Samas on mul hea meel, et Elva Gümnaasiumil läks käima kootöö tööstusettevõttega Enics, kus toimub Elektroonika kursus ja Eesti Lennuakadeemiaga, kus õpetatakse gümnasistidele droonide ehitamist. See koostöö on kasulik kõigile osapooltele!
Tagasi tootearenduse kursuse juurde. Katmata jäänud õppeainete osas üritasin abiturientidega üle käia ka need valdkonnad nö jooksu pealt. Õpilased olid tublid! Ma tuletasin neile meelde nende seni õpitut matemaatika ja füüsika kursustest ja sidusin näidete varal otsapidi tootearenduse kursusega! Mulle tundus, et nad olid sageli selliste seoste olemasolu üle väga üllatunud!
Näiteks: mistahes kõveral (nt mingi funksiooni graafikul) on alati kõverusringjoone raadius. Kui on raadius, siis on alati võimalik kujutada ringjoont ja selle tsentrit (mehaanikas mõiste „hetkelise kiiruse tsenter”). Tsenteri ja kõverusringjoone-kõverjoone kokkupuutepunki vahele tekib normaal ja normaaliga on alati ristseisus tangensiaal ehk puutuja! Väga paljud mehaanika-alased seosed jooksevad siit välja! Kui autoga sõidetakse kurvist välja, siis see jõud, mis seda põhjustab on kesktõukejõud, mis on väga tihedalt sellesamuse normaaliga seotud (tekib väga suur normaalkiirendus an, mis auto massi korrutisena võrdub kesktõukejõuga). Teisalt hoiab autot teel rataste ja teepinna vahel tekkiv haardejõudude summa (mis muutub vastavalt teeoludele!) – kui see jääb alla kurvis tekkivale kesktõukejõule, siis auto no lendab kurvist välja!
Üks noormees tagumisest pingist ütles ühes tunnis täisvisandatud tahvli peale: see on ju „täiesti tuumateadus”! Aga see on ju tavaline elu, millest ma just rääkisin! Oluline on, et tulevikus tehnika- ja tehnoloogia suunas edasiõppivad Elva Gümnaasiumi vilistlased omaks füüsikalist maailmapilti!
Ma käin kuni tuleva kevadeni Tallinnas Tehnikaülikooli juures ennast erialaselt täiendamas. Täiendkoolitust mehaanikainseneridele viivad läbi Eesti inseneeriavaldkonna absoluutsed tipud!
Nende seas ka akadeemik prof. Jakob Kübarsepp, kes ühes oma loenguosas puudutas ühte TTÜ ettevõtlusvaldkonna uuringut. Selles uuringus küsiti: mis on kitsaskohas ja mille poole püüdlete? Vastustest kumanud välja kaks sõlmpunkti.
- ettevõtted püüdlevad nn omatoote poole
- ettevõtted soovivad tõsta tootlikkust ja olla efektiivsemad
Ehk siis tänastes ettevõtetes on olemas tootmisvõimekus ja ettevõtted pürgivad toodete tootmisel väärtusahelas kõrgemale! Ja samas püütakse seda tootmisvõimekust siis kas tõsta või siis seda efektiivsemalt ära kasutada.
Ilmselt on edukamad need firmad, kes omavad kaubamärki ja müüvad oma kaubamärgiga tooteid kas otse või siis läbi vahendaja lõpptarbijale (niiviisi teenitakse potentsiaalselt rohkem raha, võrreldes lihtsamate allhanketöödega).
On samuti oluline, et meil Eestis haritaks, kõige muude riigis õpetatavate spetsialistide kõrval, ülikoolides ka tootearendusvaldkonna insenere!
Sestap on mul hea meel, et Elva Gümnaasiumis on võimalik abiturientidel valida stuudiumi läbimiseks Mehhatroonika valikmoodul ja seeläbi ka küllaltki praktilised õppeained õppimiseks. Ka muid üldaineid (nt matemaatika ja füüsika) saab eluliste näiteülesannete najal tulevikus gümnasistid paremini omandama panna. Mul on pakkuda Elva Gümnaasiumi õpetajatele 600 lk näiteülesandeid tehnikast! Soovi korral võtke minuga palun ühendust!
Need esmased Elva gümnaasiumist saadud tehnoloogiaalased teadmised juhatavad noori tulevikus kindlasti väga huvitavasse ja enesearengut pakkuvasse tehnoloogia- ja ärimaailma! Noored, kel on tootearenduse alal tulevikus magistrikraadid, võivad vabalt oma töökohad luua sinna, kuhu neile meeldib!
Väga hea haridusega elab ükskõik kuskohas kenasti ära, näiteks kasvõi siinsamas kaunis Elva linnas või vallas!
Toomas Laatsit
Tehnikateaduse magister
Lahzit OÜ, mehaanikainsener (tootearendus)
