12. novembril osalesid neli loodushuvilist õpilast Vapramäe Loodusmajas loodusõhtul. Loodusemees ja loodusfotograaf Arne Ader näitas fotosid ja jutustas lugusid 2020. aastalinnust tuttpütist. Saime teada, et tuttpütte uuris esmakordselt Eesti tuntud ornitoloog Mihkel Härms juba 1927. aastal, kus neid linde on tutvustatud kui pärajalalisi, sest nendel lindudel puudub saba. Lendamisel kasutavad need linnud saba asemel oma tagajalgu, mis õhus näivad linnuvaatlejale kui pikk saba.Eestis elab veel ka teisi pütilisi: sarvikpütt, hallpõsk-pütt, väike pütt ning väga haruldane mustkael-pütt.
Tuttpütid on Euroopa suurimad linnud ja nende tunnuseks on valge laik silma juures. Poegi kannavad nii isa- kui emalind enda seljal kui “suured laevad väikseid paate”. Mõnikord nad isegi sukelduvad koos poegadega. Tuttpütte on võmalik näha seal, kus on vaba vesi ja taimestik.
Kõige rohkem on neid linde Lääne-Eestis, kuid ka Vooremaa järvedel, Saadjärvel ja ka Pühajärvel.Ameerikas tuttpütte ei esine. Pesa teevad linnud vee peale nagu väikese saare. Linnu vaenlasteks on tormituul, põllumajandusreostus, sest tekib palju taimestikku. Vees on vaenlaseks ameerika naarits ehk mink, kes hävitab pesast lindude mune.
2021. aastalinnuks on valitud kuldnokk, sest Eesti Ornitoloogiaühingul täitub 100. tegevusaasta. Eesti Ornitoloogiaühing on 1. mail 1921. aastal asutatud ja tänaseni järjepidevalt tegutsev vabaühendus.
Loodusõhtul osalesid: Andres Paas (5.b), Gerlinde Vallikivi (7c), Liisa Aunap ja Aade Hiir (8.a)
