29. oktoobril osalesid kaks loodushuvilist Elva Gümnaasiumi õpilast: Gerlinde Vallikivi (7.c) ja Liisa Aunap (8.a) VVV SA loodusõhtul Vapramäe Loodusmajas. Külas oli Eesti nahkhiireteadlane Rauno Kalda. Nahkhiiredtekkisid saurustega samal ajal, umbes 65 milj aastat tagasi. Saime teada, et Eestis on 12 (+2) nahkhiire liiki.
Nad on ökoloogiliselt mitmekesised lendavad käsitiivalisedimetajad, kelle elupaikadeks võivad olla puuõõnsused, koopad, sillad, majadning troopikas ka palmilehtedes.Toiduks on80% ämblikud ja putukad, mõndel liikidel ka närilsed, konnad, nektar, õietolm. Maailmas on kolm liiki, kes toituvad loomade verest ning võivad levitada marutaudi.
Kõige suurem nahkhiir on suurtiibur, kes kaalub kuni 1400 g ja tema tiibade siruulatus on 1,7 cm, toitub puuviljadest. Kõige väiksem pisi-nosunina kaal on ainult 2,5 g ning tiivalaius 20 cm.
Piusa koobastes talvitub kuni 3000 isendit. Nahkhiired paarituvad sügisest kevadeni, kuid viljastumine ja loote areng toimub alles kevadel. Eesti kõige vanem isend – tiigilendlane on elanud 30 aastaseks, kuid võivad elada ka 43,5 aastaseks. Nahkhiirte vanust saab määrata rõngastamise järgi. Kõige kaugemalt Euroopast on leitud Eesti nahkhiir Austriast, kes on rännanud 1500 km kaugusele.
